Kultuuripäevad lõpetab vastuvõtt peale koguperefilmi “Lotte ja kadunud lohed”.

Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Võistluse peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused. 

Andrus Kivirähki, Heiki Ernitsa ja Janno Põldma uus joonisfilm kõigi Eesti laste lemmikust Lottest.

Annetus $20 kogu päeva eest, lapsed tasuta

Laulupeo laule esitavad Grete Paia, Raahel Pilpak ja Uku Suviste ning New Yorgi Eesti Segakoor Maaja Roosi juhendamisel.

Annetus $20 kogu päeva eest, lapsed tasuta

Eesti räpimaailma vaieldamatu kuningas ja kuumim mõminaräppar oma tuntud headuses.

DJ Umru mängib enne ja pärast tantsuks nii eesti tantsu- kui ka oma originaalmuusikat.

Annetus $15

Esitlusele tuleb Eesti levimuusika paremik. Lauljaid saadab tunnustatud kitarrist Oliver Mazurtshak.

Annetus $15

Arutleme eestlaste saunakultuse teemadel ning miks leiame ikka ja jälle sumedatel õhtutel tee kuuma kerise äärde.

Annetus loengute ja dokumentaalfilmide eest kokku $15

Loodusmaastikud on kujundanud eestlaste elutunnet pikkade sajandite vältel. Ka tänapäeval moodustavad raba, mets ja meri ikka veel väga olulise osa eesti rahva kultuurilisest identiteedist. Eesti põlismaastikud elustavad omamoodi kadunud maailma, kus Kesk-Euroopa elas viissada, Vahemeremaad umbes tuhat aastat tagasi. Metsik loodus on sajandite jooksul taganenud üha enam põhja poole, meenutades kummalisel kombel tagurpidi-jääaega. Mis võiks olla meie põliste maastike rahvuslik tähendus ja miks need ikka veel nii tugevasti mõjutavad meie sise- ja vaimuilma?

Annetus loengute ja dokumentaalfilmide eest kokku $15

Eestlase sisetunne ütleb, et oleme põlisrahvas, kuid rahvusvaheline õigus kõhutunnet argumendiks ei pea. Kas midagi muutus, kui maarahvast said eestlased? Põlisrahvale ja iidsele põliskeelele omased tunnused pole siiski (veel) kuhugi kadunud, ehkki üleilmastumine on põlisusele mõjunud kurnavalt.

1:30pl eesti keeles
2:30pl inglise keeles

Annetus loengute ja dokumentaalfilmide eest kokku $15

Lühifilmid, mis räägivad piirilinn Narva minevikust, olevikust ja tulevikust. Meiega ühineb produtsent Maarja Lõhmus.

12.30 pl / 3.30 pl / 5.30 pl

Annetus loengute ja dokumentaalfilmide eest kokku $15

Milline on olnud Vaba Eesti Sõna ajakirjanduse roll eestluse hoidmisel ja arendamisel USAs? Millisena tahame näha Vaba Eesti Sõna lehe tulevikku? Osalevad Maarja Lõhmus, Kärt Ulman, Marju Rink-Abel, Jüri Estam, Eric Suuberg jt.

Lisaks tähistame Ameerika ainsa eestikeelse ajalehe Vaba Eesti Sõna 70. juubelit tordiga. Olete oodatud!

Annetus loengute ja dokumentaalfilmide eest kokku $15

Andrus Kivirähki näidendis saavad ühes ruumis kokku Mati Unt, A.H. Tammsaare ja koolitüdruk Kristi. Ja vaimude tund Koidula tänavas võib alata...

Osades Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Amanda Hermiine Künnapas.

Lavastaja Priit Pedajas.

Annetus $20

Eesti Peakonsulaat New Yorgis kutsub pidulikule Kultuuripäevade avamisõhtule. Esinevad rahvatantsurühm “Saare Vikat”, Grete Paia ja Uku Suviste.

Avatakse Maria Spanni fotonäitus “Children of the 1944 Estonian Diaspora”.   

Kohtumine 3. aprilli ürituse idufirmadega.

Eri aegadel kulgeva kolme loo peaosalisteks on mässumeelsed naised, kes tahavad ise oma saatuse üle otsustada. „Mehetapja“ tegevus toimub 19. sajandi lõpus, mil inimelu vormivad veel patriarhaalsed kombed. Vägisi mehele sunnitud Maara üritab meeleheitlikult oma saatuse eest põgeneda. „Süütu“ tegevus leiab aset 1949. aasta kevadel. Ingerimaalt Eestisse küüditatud Elina elab uues küüditamishirmus ja üritab oma elu päästa vastumeelse abieluga. „Vari“ kulgeb kaasajas, justkui piiramatu vabaduse ajastul, kus hinge täitva tühjuse eest üritab põgeneda Luna Lee.

Kolmes filminovellis kehastab nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed näitleja Rea Lest. 

Režissöör Sulev Keedus.

Teistes osades mängivad Jörgen Liik, Toomas Suuman, Priit Pedajas, Üllar Saaremäe, Katariina Unt, Peeter Volkonski, Ain Lutsepp, Juhan Ulfsak, Helena Merzin, Jan Uuspõld, Mari Lill, Risto Vaidla, Meelis Rämmeld, Eduard Salmistu, Indrek Taalmaa, Sergo Vares, Piret Krumm, Tambet Tuisk, Jaak Prints, Guido Kangur, Elle Kull, Evald Aavik, Peeter Rästas jpt.

Pilet ühele filmile $12
Kahele filmile $15

Joosep Matjuse eepiline loodusfilm teeb kummarduse Eesti loodusele, mis on meie visiitkaardiks. See on film Eestimaa metsikust loodusest, kus vaataja ees avanevad meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate lindudega.

Filmi võtteperiood oli aastatel 2015-2018. Kokku kogunes üle 400 võttepäeva, mille jooksul filmiti linde, loomi, erinevaid maastikke. Võttepaigad asusid erinevates Eesti paikades, suuresti rahvusparkides. 

"Tuulte tahutud maa" võitis 24 tundi pärast maailma esilinastust Matsalu loodusfilmide festivalil kategoorias "Loodus" parima operaatoritöö auhinna. 

Tegemist on Eesti kõigi aegade vaadatuima loodusfilmiga.

Pilet ühele filmile $12
Kahele filmile $15

Eesti on tuntud kui paljude edukate ja kuulsate idufirmade inkubaatorina. Ära lase käest võimalust kohtuda Eestis võrsunud erinevates staadiumites olevate idufirmadega. Heidame pilgu ettevõtete telgitagustesse ning arutame Eesti idufirmade ökosüsteemi laiemalt nii kohalikust kui ka ülemaailmsest vaatevinklist.

Kohtade arv on piiratud!

Tasuta

Header Photo Credit: https://www.facebook.com/tuultetahutudmaa/