Loodusmaastikud on kujundanud eestlaste elutunnet pikkade sajandite vältel. Ka tänapäeval moodustavad raba, mets ja meri ikka veel väga olulise osa eesti rahva kultuurilisest identiteedist. Eesti põlismaastikud elustavad omamoodi kadunud maailma, kus Kesk-Euroopa elas viissada, Vahemeremaad umbes tuhat aastat tagasi. Metsik loodus on sajandite jooksul taganenud üha enam põhja poole, meenutades kummalisel kombel tagurpidi-jääaega. Mis võiks olla meie põliste maastike rahvuslik tähendus ja miks need ikka veel nii tugevasti mõjutavad meie sise- ja vaimuilma?
Annetus loengute ja dokumentaalfilmide eest kokku $15